Kuidas ma sisse murdsin

Tegin laupäeval plaanid, et hommikul töötan ja õhtupoolikul poodlen. Mõeldud, tehtud. Tööga ühelepoole saanud, vahetasin riided ja tõmbasin välisukse seljatagant kinni. Siis tuli meelde, et unustasin mälupulga koju, kuid tahtsin kuskilt interneti leida, et saata mõningaid dokumente. Proovisin korterisse uuesti siseneda, kuid võti enam ei keeranud. Hispaania lukud on natuke teistmoodi kui meil ja seega mõtlesin, et mis võib olla probleem. Ah sa pagan, teine võti jäi sissepoole ette. Tuleb öelda, et ma ei olnud just kõige paremas tujus, sest laupäeval ei ole võimalik ühtegi tasulist abi kuskilt saada. Pidasin plaani, kas löön ukse sisse või akna. Kuid siis sai kohalik kogemus võitu ja tegin näo, et pole üldse häiritud ning läksin sööma. Helistasin tuttavale Pepele käigu pealt ja ütlesin, et juhtus selline lugu. Pepe oli ühes pulmas ja ütles, et see ei ole mingi probleem. Ja selgitas mulle, mida teha. Ütles veel, et hea et ma neid lukuvanasid kätte ei saanud, et need on igavesed varganäod. Sõin kõhu täis, läksin koju. Tegin nii nagu Pepe ütles ja kolme minutiga oli uks lahti. Ilma ühegi kahjustuseta. Hoidsin kokku 120 eurot. Kahjuks ei saa siinkohal protsessi kirjeldada, kuid võin vaid öelda, et vaja läheb 2L Coca-Colat.