Kes kontrollib tööpäeva

Kell on 11 hommikul. Oleme neljakesi oma laudade taga büroos ja nohistame arvutitega. Kõik on rahulik, kella järgi tundub, et saame hakkama. Isegi Pablol on võime rahulikult istuda ja miskit arvutiga klõbistada. Järsku avaneb uks ja sisse tulevad kaks koristajat. Oh pagan, meenub et on reedene päev s.t koristuse päev. Ühekorraga saab meie büroost lärmav metroojaam. Imestan kuidas kaks tädi suudavad tekitada nii palju kisa. Nad vestlevad suure mõnuga ja katkematult, üks ühes büroo otsas ja teine teises. Vaba maailma sundimatusega tõmbavad nad ka meid oma vestlusesse. Koristamine toimub kohutavate nöör moppidega, mida koristusmaailams nimetatakse " hispaania moppideks". Nende tööriistade ülesanne on sitt laiali määrida, kasutades suurel hulgal vett ja lõhnaaineid. Minu mitmekordne selgituse peale, et meil on põranda all kaablid ja palun vähem vett kasutada, reageerivad nad kiirete noogutuste ja rõõmsa lobaga, et nad teavad seda ja probleemi pole, ning tõmbavad uue liitri vett põrandale. Iga viie minuti tagant küsivad nad meilt, et kust veel on vaja puhastada või veavad meid kuhugi pleki juurde, et näidata, kui hästi nad seda puhastasid. Kui neil töötuju otsa saab ja nad midagi ei viitsi teha,( see juhtub tunni jooksul 3-4 korda), siis nad veenavad meid asjade puhastamise võimatuses. Olen kuulnud, et miks ei saa täna põrandat puhastada, sest neil just seda asja kaasas pole. Või et miks ei saa klaase puhastada, või et miks ei saa plekki ära võtta. Avastasin juba meie eelmises büroos, et hispaania koristajatel on kombeks lapiga üle käia kõik nähtavad pinnad, ehk siis ühe lapiga, mida nad kasutavad klaasi, riiulilt tolmu, jne puhastamiseks, selle pistavad nad ämbrisse ja käivad üle ka arvuti klaviatuurid, monitori, koopiamasina klaasi ja nupud. Seega keelasin esimesel päeval neil meie tehnikat puutuda, k.a serveri kapi ust. Siis tabas mind tugev selgituste valing, kuidas nad kohe ei kannata mustust arvutil ja nad teevad kõik kasvõi tasuta üle, aga tuppa tulles neil läheb kohe süda pahaks, kui nad tolmust arvutit näevad.... Siinkohal oli mul hea meel, et olen blond ja välismaalane, sest minu mitmekordsete ei-de peale nad arvasid, et ma olen lihtsalt tavaline kiiksuga topakas, aga vähemalt nüüd nad ei puudu tehnikat. Tuulispasana üle kontori käinud, lahkuvad nad viimaste kiledate hõigete saatel ja kogu kontor istub väsinult, sest oleme osalenud koristusejuhtide ja abitööjõuna tunniajases pingelises protsessis. Nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Homme jälle reede.