Kuidas renti maksta

Olen puhkuselt tagasi ja kohe pommitati mind mailide ja telefonikõnedega, et mis toimub, miks ma enam ei kirjuta. Kaugemad lugejad isegi Venemaalt võtsid ühendust. Hetkel ootan ühte Pepet, kes pidi pool tundi tagasi kohe minu juurde jõudma ja mõtlesin, et viskan siis esimese sügisese loo paberile. Rentisime büroo. Nagu ikka, nõuti ühe kuutasu võrra tagatist ja esimese kuu ettemaksu. Oli poolik kuu, nii et tibi pidi tükk aega arvutama palju kõik kokku on. Esimese korraga ütles summaks 2700. Kuurent oli muidu 1100. Juhtisin tähelepanu väikesele näpukale. Uus arvutus hakkas juba lähemale jõudma. Samas tegime lepingu, et nad hakkavad iga kuu rendisummat meie arvelt maha võtma. Olen varemgi juba kirjutanud, et see on siin maal üks iseärasus. Küsisin, et mis kuupäeval nad selat raha võtavad. Oleme väikese eelarvega ettevõte ja 1100 eurot ei ole naljaasi. Arvas, et ikka kuu jooksul. Kui üritasin täpsustada, siis ta pakkus välja, et mõnikord esimesest viiendani aga mõnikord ka kuu keskel ja mõnikord ka kuulõpus. Planeeri siis niimoodi rahavoogusid, kuid sain aru et täpsemaks minna enam ei saa. Kahe nädala pärast tuli tüdruk uuesti ja ütles, et eelmine kord olin ma 40 euri vähem maksnud ehk käibemaksu osa. See teda ei huvitanud, et maksin ju selle summa, mis tema ütles. Küsisin, et kas maksan nüüd ise või ta võtab selle koos järgmise rendisummaga arvelt maha. Oli nõus maha võtma. Umbes kümnendal tuli tüdruk uuesti ja teatas solvunud häälel, et nemad olid proovinud raha maha võtta ja ei saanud. Tegin ettepaneku, et äkki unustaks nüüd selle mahavõtmise teema, tehke arve, ma maksan ja kõik kombes. Nii nõmeda ettepaneku peale ta isegi ei vastanud. (Varem olen kirjutanud, et arve on siin juba makset tõendav dokument). Uurisin, et ega tal äkki meie kontonumber valesti kirjutatud pole. Arvas, et see on välistatud, kuid võib ju vaadata. Seda öeldes ei unustanud ta oma solvunud ja ärritunud olekut. Kui ta oma paberi ettenäitas, siis parandasin kontonumbri ära. Sõnagi lausumata, sirgel seljal kõndis tüdruk välja. Umbes 20nda paigus tuli ta tagasi ja ütles, et me ei ole renti maksnud. Arvasin, et lepingus oli ju teistmoodi. Selgus, et seekord arvas tüdruk, et me kanname ise. No miks...kurat seda teab. No kandsin ära. Koos unustatud 40 euroga. Järgmise kuu 5ndal oli ta uuesti ukse taga ja ütles, et ei saa raha meie kontolt kätte. Numbrid olid õiged ja ega ei oskagi öelda, mis viga oli. Ilmselt "asjaolud". Kandsin raha üle ja avaldasin arvamust, et äkki ikka teekski nii, et ma kannan iga kuu ise. Arvas, et see on jama ja tekitab palju segadust. Kolmas kuu oli juba 25.s ja raha ei olnud veel arvelt maha võetud. Kuna see oli selles büroos meil viimane kuu, siis arvasin, et ju arvestavad selle alguses makstud tagatise viimase kuu rendiks. Aga olin liiga optimistlik, tibi jälle ukse taga ja ma juba automaatselt kandsin talle summa üle. Nüüd me oleme juba peaaegu poolteist kuud sellest büroost väljas ja ootame oma tagatist. Suhelnud oleme palju. Nad arvasid et septembri lõpuks saavad nad selle üle kanda. Et siis on kõik puhkuselt tagasi ja palju aega sellega tegeleda. Hoian pöialt, sest reeglina sa makstud tagatist siin maal enam ei näe. Ah soo tegemist on piirkonna ainsa ärikeskuse ketiga, mis on tuntud ja tunnustatud. Selline lugu praegu ja Pepet ikka veel pole.