Autosõit on ajavõit

Sõitsin reedel koos külalistega Benalmádena poole õhtust sööma. Paar kilomeetrit enne käis pauk ja rehv oli õhtal. Kuna Mersu on nii peen auto, et varuratast pole, vaid on mingi pasta ja pump, mis kahjuks ei aita, kui kumm ribadeks on, siis kutsusin treileri järele. Kui Hispaanias miski töötab, siis on see autotreiler ja surnu matmine. Auto oli viuh! poole tunni pärast kohal. Peale ja minema. Pani meid kodu juures maha ja laupäeva hommikul võtsin ratta kaenlasse ja sõitsin kummimeeste juurde. Spetsiaalselt kummidele spetsialiseerunud firma ütles mulle, et sellist kummi neil pole. Sarnast aga on küll. Tõsi, nad küll arvavad, et laos seda pole, kuid kuna on laupäev, siis nad laoseisu ei näe. Alles esmaspäeval. Palusin telefoninumbrit, kuid tädi ütles, et pean ise kohale tulema. Kui siis seda kummi on, ei lähe rohkem kui nädal. (tõlkes tähendab see umbes ühte kuud). Läksin teise kohta, sama jutt. Lõpuks läksin Mersu keskusesse, sealgi seda toodet polnud. (mul ei ole miski spetsiaalrehv, poest koos autoga ostetud originaaltooted all). Mersu mees vähemalt küsis minu numbri ja lubas helistada esmaspäeval. Millesse mul küll usku polnud. Kuid täna kell 15 ta helistaski, et ütelda, et sellist toodet pole. Küsisin, et äkki saab tellida? Ei saa. Mis ma siis teen? Ei tea. Olen ennegi pidanud siin tegelema natuke rikkis autodega ja kogu see Kolgata tee on mitu korda läbitud. Lõpuks saab alati korda. Mis häirib, on see, et sul kulub peaagu nädalajagu tööpäevi, et sebida endale ühte õnnetut rehvi. Jooksen nüüd jälle linnapeale, ratas seljas.